17/05/2009
Jahi kohta info siit
***
“Tead kui omapärast asja ma nägin!”
“Mis asja?”
“Oli selline ehitis, aga…”
“Mis aga? Täpsusta!”
“Oli suur-suur kirik. Kohe tõsiselt suur.”
“Noooh?”
“Aga selle sees oli veidi väiksem.”
“Mismoodi väiksem?”
“Väiksem, noh. Ja selle sees veelgi väiksem.”
“Oot, et selle sees veel üks kirik?”
“Täpselt. Ja siis selle sees oli veel üks kirik.”
“Veel üks? Kas paljuks ei lähe?”
“Järelikult mitte. Aga ega see veel sellega ei piirdu.”
“Mismoodi siis?”
“Seal seel oli veel üks. Selline armas ja pisikene.”
“Kas selle sees oli veel mõni?”
“Ei. Rohkem ei olnud. Oli vaid rahu ja armastus.”
Posted in Eestimaa, Fotojaht, arhitektuur, foto, rist, väljamaa | 5 kommentaari »
25/04/2009
Eestlased ja eestlaste sõbrad liiguvad siin.
***
Nädal jättis selja taha,
töörohked päevad maha.
Jõudis kätte pühapäev,
ühe pika jooksu päev.
Mina lähen sõbrannaga.
Mina lähen klounina.
Mina lähen supermehena.
Mina lähen lillena.
Mina lähen Bondina.
Linna jooksema, aauuauuauuauuaauuu *
***
* Laulda Seenekorjamise laulu viisil. Kahjuks teadmata nii muusika kui ka sõnade autorid. Kes teab, andku ka mulle teada – saan siis sissekannet täiendada 
***
Täiendus: Autoriks Arne Oit.
Posted in Fotojaht, foto, inimloom, väljamaa | 8 kommentaari »
12/04/2009
Mustrite jaht toimub siin.
***
“Ja nüüd ilmuvad lavale 4 finalisti me tänasel haldjate, päkapikkude ning teiste vaimuderiigi esindajate rõivamustrite disainikonkursil.”
“Metsahaldjas on saanud inspiratsiooni sügisesest metsast. Mustris on nii rohtu kui ka väikseid seeni. Värvid on erksad ja rõõmsad.”
“Näkineid on oma mustrisse toonud pehmeid punakaid toone, mis tekivad loojuvast päikesest.”
“Majavaim tunnistas enne konkurssi mulle, et inspitatsiooni oodates kõndis ta katuseid mööda. Tema disain on hallides toonides.”
“Päkapikk sai innustust mustri loomisel suvelõpu viljapõllust.”
“3-2-1… ja nüüd algab rahvahääletus! Kes meie finalistidest saab väärtusliku auhinna, see jääb teie otsustada!”
Posted in Fotojaht, arhitektuur, foto, loodus, meri, päike, väljamaa | 7 kommentaari »
04/04/2009
Nädalalõpu jahilised on siin.
***
Sisenes kord klient poodi ning jäi silmitsema riiulil olevaid vaase.
“Ta vaatab mind!” teatas must vaas. “Ma olen ju stiilne ja must. Ega tänapäeval enam teistsuguseid ostetagi.”
“Nalja teed vä?” imestas valge vaas. “See olen hoopis mina, mida ta nii pikalt imetleb. Ma olen valge, ma sobin kõigega kokku.”
“Ei, must on ainuõige värv tänapäeval!” deklareeris must vaas.
“Hoopis valge on värv, mida inimesed ostavad!” karjus talle vastu valge vaas.
Klient sirutas käe, haaras pihku väikese lillelise vaasi ning suundus kassa poole.
“Mida?” ei suutnud nähtut uskuda valge vaas. “Kui labane!”
“Täiesti maitselage!” nõustus must vaas.
See oli esimene kord kui nad ühel meelel olid.
Posted in Fotojaht, foto, lill, vidinad | 6 kommentaari »
21/03/2009
Jahile minnakse siit.
***
Said kord kokku 3 kirpu.
Nagu ikka kui mehed kokku saavad läheb hooplemiseks – kes kui palju, kui hästi, kui kõrgel…
Seekord siis oli teemaks ‘kes kui kõrgel on käinud’.
Võttis esimene kirp sõna: “Mina elan koera karvades. Tal on uhke kuut ja ta armastab pidevalt kuudi katusel ümbruskonda jälgida.”
Teine kirp naeris vaid selle peale: “Mina elan tehniku pükstes. Ja iga päev käime me suure kõrge antenni otsas maailma vaatamas.”
Kolmas kirp uhkustas: “Aga mina elan stjuuardessi kohvris. Pidevalt käime lennukiga lendamas ja erinevate riikidega tutvumas.”
Posted in Eestimaa, Fotojaht, foto, koer, loodus, väljamaa | 6 kommentaari »
28/02/2009
Jaht käib siin…
***
Istud oma (kahjuks ajutise) maja rõdul ning naudid elu:
värsked puuviljad,
erinevad juustud,
veini ojadena,
magus lõhn kõiksugu kohalikest õitsevatest taimedest,
majade tuled pimedas öös,
koerte haukumine kauguses.
Ja siis köhib naaber oma hääle puhtaks ning alustab serenaadi laulmist.
Kas üldse saab olla sellest paremat?
Hommikul ärkad kohalike naiste sädina peale akna all. Teed silmad lahti ning näed kuidas hommikupäike igahommikuse pilvevina tagant särab.
Algab uus ja tegus päev…
…teispool akent.
Posted in Fotojaht, arhitektuur, foto, väljamaa | 4 kommentaari »
15/02/2009
Jahimeeste kodu on siin
***
Kord leidis Üks Mõnusalt Karvane Uss, et peaks oma tudimispaika muutma.
Et kui tema on nii pehme-pehme, miks siis ta voodiase nii kõva peab olema?
Asuski Üks Mõnusalt Karvane Uss väikesele rännakule, et endale pehmemat magamisaset otsida.
Sattus kõigepealt Võilille juurde.
“Kas sa oleksid mulle magamisasemeks? Vajan nii hädasti pehmet voodit!”
“Ei-ei! Kui sa mulle peale ronid, siis kukuvad kõik minu pehme kuue osad maha. Otsi endale teine voodi.”
Jõudis siis Üks Mõnusalt Karvane Uss mere ääres oma juukseid sasida laskva Lillekese juurde.
“Tere Lilleke, kas sina oleksid mulle pehmeks magamisasemeks?”
“Jäta nüüd, ajad veel mu soengu sassi! Mine kuhugi mujale!”
Ohkas Üks Mõnusalt Karvane Uss kurvalt ja roomas veel edasi. Jõudis lõpuks Pehme Sambliku servale.
“Kallis Pehme Samblik, kas sina lased mul enda peal tudida?”
“Aga loomulikult. Mul jätkub ruumi kõigile.”
***
Hilisõhtust ja eilsest sõbrapäevast ainest saanud sissekanne.
Parimad (hilinenud) sõbrapäevatervitused kõigile püsilugejatele ja muidu uudistajatele.
Posted in Eestimaa, Fotojaht, foto, lill, loodus | 4 kommentaari »
08/02/2009
Jahimeeste kokkutulek toimub siin
***
Jääkaruemme ja -issi otsustasid oma väikese jääkarutüdrukuga nädalavahetuse puhul minna kelgutama. Valiti siis selle ürituse jaoks üks pikem ja järsem nõlv välja. Kes sõitis selja peal, kes kõhuli, kes otsustas üldse nõlvast alla rulluda.
Värskes õhus rahmeldamine mõjus aga imehästi söögiisule. Tagasi kodu poole suundudes arutasid nad omavahel kui hea on ikka see toit, mis kodus valmis pandud sai.
Kui koduuks lahti läks tormasid kõik kööki laua juurde…
ja tarretusid.
“Kes pani kõik mu krõpsud nahka?” küsis pisike jääkarutüdruk pisar silmis.
“Kes sõi kõik mu viinamarjad ära?” raputas jääkaruemme hämmastuses pead.
“Kes pani kogu mu viina hinge alla?” müristas jääkarupapa tigedalt.
Kõrvaltoast kostis järsku tugevat norinat. Jääkarupapa piilus tasakesi ukse vahelt sisse. Nojaaaa… Vennas pruunkaru oli otsustanud ilmselt oma selleaastast talveuinakut nende juures teha ning enne seda oma kere korralikult laual leidunud head-paremat täis vintsutanud.
***
Umbes sama olukord oli ka seekordse fotojahi piltide tegemisel. Enne pidusöömingut läks nii nagu ikka enne pidusöömingut (s.o. ettevalmistusaega nappis tavapärased pool tundi). No ja pärast olid alles vaid riismed 
Posted in Fotojaht, foto | 6 kommentaari »
31/01/2009
Muu jahiseltskonna leiab siit
***
Alustame tänahommikuse hommikuvõimlemisega.
Kõik reipalt püsti ja marssima! Üks-kaks-üks-kaks-üks-kaks-…
Tubli! Sirutame kõik piiiiiikalt sirgu… Veeel pikemalt! Tubli!
Ja nüüd kallutame keha paremale.
Selg sirgu!
Rind ette!
Korralikult paremale! Ei mingit viilimist!
Ja mis kreeka eee see tahab olla?
Ja nüüd kallutage end kõik vasakule!
Tubli! See tuli juba paremini välja.
Teeme lõpus veel marsisammu… vasak-parem-vasak-parem-…
Ja sellega ongi me tänahommikune hommikuvõimlemine lõppenud. Kohtume teiega homme hommikul 
Posted in Eestimaa, Fotojaht, foto, loodus, rist, väljamaa | 8 kommentaari »
24/01/2009
Õige fotojahi pilt ka ikka ette
***
Kord elas üks tore mesimumm. No selline noor ja veidi roheline kah. Kuulas õhtuti kuidas vanemad ja kogenumad seltsimehed rääkisid oma päevastest saagikorjamistest. Ja et kui palju nad õietolmu kogusid. Mesimumm kuulas… ja kuulas… ja mõtles omaette: “Ahh, teie vanad ja väetikesed, kui mina saaki korjama pääsen, siis korjan palju kordi rohkem kui teie korjate. Ma olen ju super-tubli!”
Ja siis tuli aeg, kus mesimumm pääseski tööle. Rõõmuga lendas ta lilleväljade kohal ja rihtis kus on kõige rohkem lilli üksteise kõrval. No et kui vaid üks lilleke rohus on, siis peab kulutama liiga palju energiat järgmisele lendamiseks…
Sobiv koht töötegemiseks leitud, lendas ta kiiresti esimesele lillele. Käbedalt korjas ta oma saagi kokku, et järgmisele lennata. Nii palju lilli oli ju veel läbi käia!
Ja järgmine õis paindus mesimummu raskuse all kui ta seal õietolmu kogus.
Ja veel üks… ja veel… ja veel… nii palju, nii palju veel korjata. “Ma muidu ei saagi rohkem kui teised. Siis peetakse mind äpuks ja hädiseks.” ohkas ta väsinult.
Nii tiirutas ta lillelt lillele kuni suurest väsimusest ühe õie peal tudima jäi.
***
Selline suve ja rohelise aasa igatsus tuli peale suviseid pilte otsides
P.S. Kahjuks ei saanud tõeliseid makrofotosid siia panna. Keksi teinekord veel, et töökindel kõvaketas, ei sellega midagi juhtu! Nüüd tuleb vist hakata kõigest igaks juhuks 2-3 koopiat tegema. Siis on vähemalt fotojahi jaoks kuskilt pilte võtta kui pole olnud aega või sobivaid objekte
Posted in Eestimaa, Fotojaht, foto, lill, loodus | 7 kommentaari »
