Fotojaht – vesi/suplus

Suplejaid jahtivad tegelased on siin.

***

Koputus uksele.

Uks avatakse ning ukse taga on veidi räsitud olemisega, kuid samas uhkete rõivastega noormees. Tegemist on järjekordse kuninglikust soost kosilisega, kes abiellumiseas printsessi endale tahab.

Juhatatakse noormees kuninga juurde. Too vaatab nooruki üle, vestleb temaga nii ühest kui ka teisest olulisest asjast ning suunab siis kosilise printsessi poole. Et kui ta printsessile meeldib, siis võib pulmadest isegi asja saada.

Printsess on noort ja nägusat meest nähes õhevil: “Kust kaugelt sa siis tuled?”

“Ma tulen seitseme maa ja mere tagant,” vastab noor prints.

“Seitsme mere tagant!” õhkab tütarlaps, istub toolile ning puhkeb nutma.

“Miks sa nutad?”

“Ma pole elu sees merd näinud. Räägi mulle, millised need seitse merd on?”

“Esimene meri oli kui peegel. Tundus nagu ma oleks sõitnud pilvedel.”

“Teine oli aga seevastu kõrgete lainetega. Hädavaevu sain oma paadiga kaldale.”

“Kolmas oli madal ja mudase kaldaga.”

“Neljas oli täis näljaseid krokodille.”

“Viies oli hirmsuur. Peale selle ületamist pidin toibumiseks ta liivasel kaldal puhkama.”

“Kuues oli imepisike. Teda võinuks lausa lombiks pidada”

“Ja viimane oli täis päikesekulda. Ta justkui teadis, et ma kohtan Sind varsti.”

“Nüüd ma tean ka milline meri on,” rõõmustas printsess. Ta tõusis toolilt, pühkis viimased pisarad põselt ning läks oma tulevase kaasa juurde…

Pulmad tulid uhked